1. Meetme nimetus

Meede 2 Elukeskkond ja kogukonnateenused

2. Meetme eesmärk

Meede on suunatud elukeskkonna parendamisele ja kogukonnateenuste väljaarendamisele.

3. Toetatavad tegevused ⁸ 

• Heakorrastuskampaaniate ja -ürituste korraldamine.
• Objektide viidastamine, tähistamine.
• Sportlike ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamine, huviharidusega tegelemiseks võimaluste loomine.
• Vaba aja veetmiseks, huvitegevusteks, sportimiseks kasutatavate ruumide, vabade hoonete rekonstrueerimine, ehitamine, parendamine ja kasutusele võtmine, projekteerimine, sisustamine, vahendite soetamine.
• Kogukonnateenuste osutamine, isikuteenustevõrgu loomine (kauplusauto, saun, toitlustuskohtade loomine, arendamine jne).
• Kohaliku initsiatiivi olemasolul vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning tänavavalgustuse rajamine või uuendamine hajaasustusega piirkondades v.a. juhtudel, kui nimetatud tegevus kuulub kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka.
• Meetme eesmärkide täitmine läbi siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö.

LEADER määruse § 24 toetatavad tegevused:

(1) Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmetes nimetatud tegevuse, sealhulgas koostööprojekti elluviimiseks.

(2) Toetatava tegevuse osaks võib olla kavandatavale ehitustööle «Ehitusseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve), muinsuskaitselise järelevalve ja teiste valdkondade järelevalve tegemine.

(2¹) Kavandatavaks tegevuseks võib olla ka selline tegevus, mis tehakse enne kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimist ning mis on kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimiseks sisuliselt vajalik (edaspidi ettevalmistav projekt).
(3) Toetatav tegevus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ehitis, mida ehitatakse, välja arvatud uus püstitatav hoone, või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, on projektitoetuse taotleja omandis või on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) uue hoone püstitamise korral on kavandatava hoone alune maa projektitoetuse taotleja omandis või on selle alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus.

(4) Kavandatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIAle projektitoetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud rahvusvahelise koostööprojekti puhul.

(5) Mitme nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud meetme hulka kuuluvate integreeritud tegevuse puhul kohaldatakse iga tegevuse osa kohta selle meetme tingimusi, mille reguleerimisalasse tegevuse osa selgelt kuulub.

Abikõlblikud on tegevused ja kulud, mis on kooskõlas Lõuna-Järvamaa

Koostöökogu arengustrateegiaga.

L   LEADER määruse § 26 alusel on abikõlblikud kulud :

(1) Toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustavad:
1) tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse või investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui projektitoetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse või investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui projektitoetuse taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
3) omanikujärelevalve, muinsuskaitselise järelevalve või teiste valdkondade järelevalve tegemise maksumus kuni 3% punktis 1 või 2 nimetatud investeeringuobjekti ehitustööde maksumusest.

(2) Kasutatud seadme ostmine ja kapitalirendile võtmine on abikõlblik, kui projektitoetust taotlev mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et:
1) seadme ostmiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
2) seadme hind on uue samalaadse seadme hinnast oluliselt madalam;
3) seadme eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

(3) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Projektitoetuse taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

LEADER määruse § 26 alusel on mitteabikõlblikud kulud:

1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
2) käibemaks juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel või kui taotleja on kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punkti a tähenduses;
3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu tegevuse mis tahes osale;
4) sularahamaksed;
5) riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu;
6) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulud;
7) amortisatsioonikulud;
8) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
9) kulutused stipendiumile, annetustele, auhindadele ja kingitustele;
10) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
11) eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed, kui ekspert või projektijuht on avalik teenistuja või riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
12) sõiduauto või muu mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud sellise mootorsõiduki, sealhulgas rändkauplusauto ostmise kulud, mille sihtotstarve on kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas elanikele teenuse osutamine ning kui toetust taotleb ettevõtja;
13) kulud, mis on seotud liisingulepingu sõlmimisega, intressidega, kindlustusega jms;
14) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle projektitoetuse saajale;
15) kohaliku omavalitsusüksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud;
16) asendusinvesteeringu kulud;
17) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega või investeeringuobjektiga otseselt seotud;
18) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega;
19) projekti elluviimisega seotud üldkulud, välja arvatud projektijuhi tasu, sealhulgas projektijuhi lepingujärgne tasu või töötasu ja sellelt arvestatud sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed;
20) projekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu, kui projektitoetuse taotleja on kohalik omavalitsusüksus, ettevõtja, seltsing või kohalik tegevusgrupp, välja arvatud koostööprojekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu;
21) projekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu, mille maksumus ületab 20% projekti abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus;
22) kasutatud kaupade ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

(5) Investeeringu tegemine ei ole abikõlblik, kui projektitoetust taotleb seltsing.

Meede sisaldab oskuste omandamise ja arendamise tegevusi ning võib sisaldada investeeringuid.

4. Meetme sihtgrupp

5. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus. Toetatavad tegevused ja nende seos strateegiaga

Strateegia meede toetab Lõuna-Järvamaa piirkonna arengustrateegia prioriteeti number üks: kohaliku elu arendamine, mille raames toetatakse kohaliku elukeskkonna parendamist ja huvitegevuse võimaluste mitmekesistamist.

Taust: sotsiaalmajanduslikust uuringust ja strateegia koostamise töögruppide analüüsist lähtuvalt on piirkonnas sageli füüsiliselt ebasobivad tingimused huvitegevustega tegelemiseks, vajalike vahendite ja ruumidega varustatus on ebapiisav. Hajaasustusega külades on lahendamata infrastruktuuriga seotud küsimused. Vajakajäämisi on külade, vaatamisväärsuste ja muude objektide viidastamisel, heakord on vilets. Puudus on kogukonnateenuste järele.

Üldine vajadus: Kõikide toetatavate tegevuste ühiseks nimetajaks on mõju elukeskkonnale, parandades eluolu kas füüsiliselt rajatavate või rekonstrueeritavate objektide kaudu või siis laiendades ning luues paremaid võimalusi elanikele vaba aja veetmiseks ning huvitegevustega (sealhulgas spordiga) tegelemiseks. Vajadus on teha investeeringuid muutes maapiirkonnad atraktiivsemaks, et vähendada suundumist majandusliku ja sotsiaalse languse ning paikkonna rahvastikukao poole.

6. Viide teljele, mille eesmärkide saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab

Meetme rakendamine aitab kaasa MAK III telje eesmärkide saavutamisele: Maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine.

7. Viide nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud artikli numbrile, mis käsitleb asjaomast meedet, ning meetme kood komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 II lisa kohaselt.

Komisjoni määrus EÜ 1974/2006 II Lisa 7. osa

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel nr 52, 55, 56, 57:

Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas (311)

Mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetus (312)

Turismi soodustamine (313)

Põhiteenused majandusele ja maaelanikkonnale (meetme kood 321) 

Külade uuendamine ja arendamine (meetme kood 322)

Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine (323)

Riikide ja piirkondade vaheline koostöö (421)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel nr 25, 28 ja 29:

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine (123)

Põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö (124)

8. Viide arengukava meetmele, kui strateegia meede sellega kattub

Ei kattu.

9. Saavutatavad indikaatorid ja sihttasemed

Väljundnäitaja:

123, 124 – toetust saavate koostööalgatuste arv; investeeringute kogumaht

311, 312, 313, 321 – toetust saavate tegevuste arv; investeeringute kogumaht

322 – külade arv, kus tegevus toimus; investeeringute kogumaht

323 – toetust saavate maapiirkondade kultuuripärandiga seotud tegevuste arv; investeeringute kogumaht

421 – koostööprojektide arv; investeeringute kogumaht

Tulemusnäitaja: elukeskkonda ja huvitegevuse võimalusi parandavate kogukondade arv; uute huvialaringide arv; viidastatud külade ja objektide arv.

Mõjunäitaja: väärtuslik elukeskkond ja parem infrastruktuur – mõju avaldub perioodi lõpul, mõõdetakse uuringu kaudu.

10. Nõuded taotlejale ja toetuse saajale ⁹

Nõuded toetuse saajale on kehtestatud Põllumajandusministri 27.09.2010.a. määrusega nr 92:

“Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

LEADER määruse § 23 nõuded projektitoetuse taotlejale

(1) Projektitoetust võib taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohalik omavalitsusüksus (edaspidi projektitoetuse taotleja), kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud.

(2) Projektitoetuse taotleja vastab projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
1) ta on seltsing ja seltsinguleping on sõlmitud kirjalikult vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) ta vastab asjakohases põllumajandusministri määruses toetuse saamiseks taotlejale sätestatud nõuetele, kui strateegia meede vastab arengukavas nimetatud meetmele. Muudel juhtudel peab projektitoetuse taotleja vastama nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele;
4) tal ei ole projektitoetuse taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
5) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
6) ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, ja tagasimaksmisele kuulunud summa on tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
7) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
8) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
9) ettevõtja ei ole majanduslikes raskustes.

Koostööprojektid peavad vastama määruse § 25 nõuetele.

Projektitoetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid:

1. Projektiidee kirjeldus
2. Projektijuhi CV
3. LEADER määruse § 31 alusel nõutavad dokumendid:

(1) Projektitoetuse taotleja esitab PRIAle kavandatava tegevuse või investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas lisas 5 toodud vormi kohase avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid 40 tööpäeva jooksul ning põhjendatud juhtudel 80 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemisest.
(2) PRIA teatab projektitoetuse taotluse vastuvõtmise alustamise päeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Projektitoetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle järgmised dokumendid:
1) lisas 5 toodud vormi kohane avaldus ja projektitoetuse taotluse asjakohased seirenäitajad, mis on toodud lisas 6;
2) seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) äriühingu puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande või kontserni puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, kui nimetatud aruanded ei ole esitatud äriregistrisse;
4) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E Maksu- ja Tolliameti kinnitatud ärakiri;
5) rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 “Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm” lisas toodud vormi kohane teatis jooksval majandusaastal ja kahel eelmisel majandusaastal vähese tähtsusega abi saamise kohta, kui taotletakse projektitoetust, mis on käsitatav vähese tähtsusega abina kolmanda telje eesmärkide saavutamiseks või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktides iii ja iv sätestatud toetust;
6) lisas 7 toodud vormi kohane teatis ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi saamise kohta, kui taotletakse projektitoetust, mis on käsitatav vähese tähtsusega abina kolmanda telje eesmärkide saavutamiseks või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktides iii ja iv sätestatud toetust.
7) ettevõtja puhul, kes taotluse esitamise ajaks ei ole «Raamatupidamise seaduse» kohaselt pidanud koostama majandusaasta aruannet, tegevus-, bilansi ja kasumiaruande ärakiri või raamatupidamisregistrite alusel koostatud tulude ja kulude koonddokumendi ärakiri;
8) paragrahvi 27 lõigetes 1 ja 5 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakirjad ning § 27 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri või kavandatava tegevuse eeldatav maksumuse arvestus kululiikide kaupa;
9) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
10) ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga;
11) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, ning hoone püstitamise korral kuulub selle alune maa taotleja omandisse või on sellele taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
12) seltsingu puhul ärakiri seltsingulepingust ja seltsinglaste nimekiri;
13) ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta seisuga põhivara nimekiri või põhjendatud juhul väljavõte nimekirjast, kui taotletakse toetust investeeringu tegemiseks. Põhivara nimekiri peab kajastama andmeid põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtuse kohta;
14) mittetulundusühingu või sihtasutuse puhul kasutatud seadme ostmise ja kapitalirendile võtmise korral ärakiri hinnapakkumusest, millel kajastub uue samalaadse seadme hind;
15) sihtasutuse puhul selle asutajate nimekiri;
16) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga mittetulundusühingu liikmete nimekiri.
(4) Kui kavandatav tegevus vastab arenguskavas nimetatud meetmele, esitab projektitoetuse taotleja asjakohases põllumajandusministri määruses, millega on kehtestatud nõuded toetuse saamiseks, ettenähtud dokumendid, sealhulgas vormikohase taotluse.

LEADER määruse § 36 nõuded projektitoetuse saajale

(1) Projektitoetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe projektitoetuse taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Projektitoetuse saaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

(3) Projektitoetuse saaja on kohustatud:
1) säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) teavitama vabatahtliku tasustamata töö tegemise ajast ja kohast PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemist elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga;
3) täitma vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks päevikut, milles kajastatakse töö kirjeldus, tehtud töö maht, töö tegemise aeg, tehtava töö ühiku hind, töö tegijad ja töö tegemiseks kulunud aeg. Päeviku allkirjastavad töö tegija ja projektitoetuse taotleja;
4) teavitama koolituse, seminari, infopäeva või muu ürituse toimumisest PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi vähemalt seitse tööpäeva enne nimetatud ürituse toimumist elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga;
5) tagama ettevalmistava projekti lõpliku elluviimise viie aasta jooksul arvates ettevalmistava projekti kohta PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest;
6) esitama viimase kuludeklaratsiooni kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2015. aastal;
7) eristama selgelt oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

Dokumendid tuleb esitada tegevusgrupile ühes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt. Peale tegevusgrupilt positiivse rahastamisotsuse saamist esitab taotleja teise eksemplari paberkandjal PRIA-le.

Tegevusgrupil ja PRIA-l on õigus teha taotlejale järelepärimisi andmete täpsustamiseks ja küsida lisainfot.

Toetuse saajal on kohustus teavitada tegevusgruppi kõikidest projektiga seotud muudatustest (s.h. järelepärimistest), mis tekivad PRIA-s menetlemisperioodil või projekti elluviimise perioodil.

11. Toetuse maksimaalsed suurused ja määrad

Minimaalne toetussumma projektile on 640 EUR-i.

Maksimaalne toetussumma projektile on 64 000 EUR-i.

Toetust antakse mittetulundusühingule, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele   kuni 90%, ettevõtjatele kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.

Toetus seltsingutele kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Seltsingutel ei ole lubatud investeeringud. Seltsingule antakse projektitoetust kuni 10 000 eurot ühe projekti kohta, välja arvatud juhul, kui rakendatakse arengukavas nimetatud meetmeid, mille puhul seltsing on taotlejana lubatud.

Infrastruktuuriinvesteeringu tegemiseks kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.

Mootorsõiduki soetamiseks toetus ainult ettevõtjale kuni 40% abikõlblike kulude maksumusest.

Koodiga 123 projektidel toetus kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest.

Ettevõtluse ja majandustegevuse korral on meede käsitletav vähese tähtsusega abina ja allub vähese tähtsusega abi reeglitele. 2011-2013 saadud vähese tähtsusega abi toetus ühele taotlejale kuni 200 000 eurot.