MTÜ LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU PÕHIKIRI

1. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU (edaspidi: ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.
1.2. Ühing juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.3. Mittetulundusühingu eestikeelne nimi on: MTÜ LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU (LJKK).
1.4. Ühingu asukoht on Paide tn 6, Türi linn, Türi vald, Eesti Vabariik. Territoriaalselt ühendab ühing liikmeid Imavere, Türi ja Väätsa vallas Järvamaal.
1.5. Ühingu tegevuspiirkond on Türi valla, Väätsa valla ja Imavere valla territoorium;
1.6. Ühing on asutatud 17.veebruaril 2006.aastal määramata ajaks.
1.7. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
1.8. Ühingu põhikiri on vastu võetud Ühingu liikmete poolt 17. veebruaril 2006. aastal.
 

2. Ühingu põhieesmärk ja alaeesmärgid

2.1. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.
2.2. Ühingu alaeesmärkideks on:
2.2.1. Põhieesmärki taotlevate juriidiliste isikute tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine, partnerluse arendamine;
2.2.2. Teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine ning vastavate institutsioonide loomisele kaasaaitamine;
2.2.3. Innovatiivsete lahenduste leidmisele kaasaaitamine maapiirkonna ettevõtluse arendamiseks;
2.2.4. Kohalike teenuste ja toodete edasiarendamisele kaasaaitamine;
2.2.5. Piirkonna arengueeliste maksimaalsele ärakasutamisele kaasaaitamine konkurentsivõime tõstmiseks;
2.2.6. Koolituste korraldamine;
2.2.7. Maamajanduse arengule, s.h. väikeettevõtlusele uute võimaluste otsimine, maapiirkondades tööstusliku iseloomuga töökohtade loomisele ning alternatiiv-põllumajandusele kaasaaitamine; ühiselt uute võimaluste ning turgude leidmisele kaasaaitamine;
2.2.8. Ühistegevuse elavdamisele kaasaaitamine kõigis eluvaldkondades;
2.2.9. Loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasaaitamine.
2.3. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks ühing:
2.3.1. Esindab oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
2.3.2. Osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes maaelu arengut toetavates projektides kohalikke tegevusgruppe ühendavas üle-eestilises ja rahvusvahelises koostöövõrgustikus;
2.3.3. Viib ellu piirkonna arengustrateegiat tuginedes kolme sektori partnerlusele;
2.3.4. Korraldab piirkonna strateegia alusel toetatavate projektide nõustamist, hindamist ja seiret; korraldab projektikonkursse;
2.3.5. Koordineerib ja korraldab liikmesorganisatsioonide koostööd;
2.3.6. Teostab või tellib ja analüüsib uuringuid;
2.3.7. Valmistab, tellib, ostab, müüb ning levitab teavet, s.h. kirjalikke õppematerjale ja vajalikke teatmematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
2.3.8. Algatab, aitab korraldada ja korraldab koolitusi, õppusi, seminare, konverentse ning õppereise;
2.3.9. Koolitab meeskonnaliikmeid ja rakendab nende teadmisi võrgustiku kaudu;
2.3.10. Teeb ettepanekuid maaelu puudutavate, s.h. riiklike projektide ja seadusandlike aktide eelnõude arutamisel Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsustele, asutustele, ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele;
2.3.11. Taotleb rahalisi vahendeid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused

3.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda kirjaliku avalduse alusel juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed loetakse ühingu liikmeteks.
3.2. Ühingu liikmeteks saavad olla:
a) avaliku sektori esindajatest tegevuspiirkonna kohalikud omavalitsusüksused (edaspidi omavalitsused);
b) mittetulundussektori esindajatest tegevuspiirkonna mittetulundusühingud ja sihtasutused;
c) ettevõtlussektori esindajatest tegevuspiirkonna äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
3.3. Iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub võimalusel liikmeskonda vähemalt üks omavalitsuse esindaja, sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja. Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmeskond on avalik.
3.4. Avaliku sektori osakaal igal ühingu organi otsustustasandil peab jääma alla 50%.
3.5. Liikmemaksu arvutamise aluseks on rahvastikuregistri andmete järgi elanike arv kohalikus omavalitsuses majandusaasta 1. jaanuari seisuga.
3.6. Ühingu liikmemaksu määr kehtestatakse üldkogu otsusega.  Tasumise tingimused ja korra määrab juhatus.
3.7. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
3.8. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
a) kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
b) on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
c) ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
d) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;
3.9. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.
3.10. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

4. Liikmete õigused ja kohustused

4.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
a) osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
b) saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
c) kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.
4.2. Ühingu liige on kohustatud:
a) järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
b) osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsusega pandud kohustusi;
c) tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel);
4.3. Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.

5. Üldkoosolek

5.1.  Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek.
5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse liikmete arvu määramine;
d) juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
e) volinike valimine ja tagasikutsumine;
f) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühingu esindaja määramine;
g) majandusaasta aruande kinnitamine;
h) liikmemaksu kinnitamine;
i) revisjonikomisjoni (revidendi) valimine;
j) ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
k) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

a) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon/revident;
b) seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras ning muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult vähemalt 7 päeva ette. Üldkoosolek loetakse toimunuks ilma kokkukutsumiseta kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liikmed;
5.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest;
5.6. Üldkoosolekul võivad liikmed päevakorda täiendada omapoolsete ettepanekutega vaid siis, kui selle poolt hääletab vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.7. Igal liikmel on 1 (üks) hääl. Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega. Valimistel loetakse valituks kandidaat, kes saab poolthäälteenamuse.
5.8.  Hääletamise protseduur otsustatakse üldkoosolekul iga päevakorrapunkti kohta eraldi.

6. Juhatus

6.1. Ühingu tegevuse üldjuhtimiseks valitakse 9-11- liikmeline juhatus. Juhatuse liikmete hulka peab kuuluma igast tegevuspiirkonna omavalitsusest võimalusel vähemalt üks esindaja avalikust, mittetulundus- ja ettevõtlussektorist. Kohalikke omavalitsusi  esindavate juhatuse liikmete osakaal juhatuse koosseisus ei tohi ületada 1/3 juhatuse liikmete üldarvust.
6.2. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
6.3. Juhatuse liikmete valimised toimuvad ühes voorus. Igal liikmel on hääli vastavalt valitava juhatuse liikmete arvule. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid sektorite kaupa. Võrdselt hääli saanute vahel korraldatakse täiendav hääletusvoor. Hääletamine on salajane.
6.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthäälteenamus.
6.5. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:
a) juhatuse esimehe ja esimehe asetäitja valimine;
b) tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine;
c) sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra määramine;
d) ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude arvestuse pidamine;
e) uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;
f) ühingu tegevuskava, strateegia koostamine;
g) aastaaruande ja bilansi läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
h) eelarveprojekti läbivaatamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
i) põhivara soetamise, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute tegemine;
j) tegevjuhi tööle võtmine ja töölt vabastamine;
k) tegevjuhi pädevuse ja töötasu määramine;
l) majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
m) ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
n) ettepanekute esitamine üldkoosoleku päevakorda;
o) kohaliku tegevusgrupi toetuse strateegia rakendamise rakenduskava koostamine ja kinnitamine;
p) muude küsimuste otsustamine, mis esitatakse juhatusele arutamiseks üldkoosoleku või tegevjuhi poolt nende pädevuse piires;
6.6. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirjanõuete rikkumisega, samuti kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt.
6.7. Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
6.8.  Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks, konkursside korraldamiseks ning võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljastpoolt Ühingu liikmeskonda.
6.9.  Kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamise otsused võtab vastu ja kinnitab juhatus. Projektide valikut tegeva organi tööpõhimõtted on sätestatud  läbi ühingu sisemiste protseduuride. Juhatusel on õigus kutsuda projektide valiku tööprotseduuris osalema eksperte ja spetsialiste. Projektide valiku peamiseks kriteeriumiks on nende vastavus strateegiale ning mõju strateegias seatud eesmärkide saavutamisele.
6.10. Ühingu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
6.11. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.
6.12.  Juhatus peab Ühingu liikmetele andma vajalikku teavet Ühingu juhtimise kohta ja esitab nende nõudel vastava aruande.
6.13. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt.
6.14. Ühingut on õigus esindada igal juhatuse liikmel eraldi vastavalt kehtivale seadusandlusele kõigis õigustoimingutes.

7. Ühingu tegevjuht:

7.1. Ühingu tegevjuht:
7.1.1. Juhib Ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste täitmise eest;
7.1.2. Valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt käesolevale põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või juhatuse koosolekul;
7.1.3. Võtab juhatuse koosolekust osa sõnaõigusega;
7.1.4. Käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades Ühingu vara ja vahendeid, esindab Ühingut kõigis toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid vastavalt juhatuselt saadud volitustele;
7.1.5. Otsustab juhatuse poolt talle lahendamiseks antud teisi küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse;
7.1.6. Tegevjuht töötab töölepingu alusel. Tema töö tasustamise otsustab juhatus.

8. Järelvalve

8.1. Ühing peab raamatupidamise arvestust ja maksab õigusaktidega sätestatud korras makse.
8.2. Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis on kuni kolmeliikmeline või revident. Revisjonikomisjon (revident) valitakse põhikirjas sätestatud korras kolmeks aastaks.
8.3. Revisjonikomisjon (revident) kontrollib Ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas pärast majandusaasta lõppemist.
8.4. Revisjonikomisjon (revident) koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille juhatus kannab ette üldkoosolekule. Ilma revidendi aruandeta ei saa üldkoosolek majandusaasta aruannet kinnitada.
8.5. Majandusaasta aruande ja tegevusaruande kinnitamisega loeb Ühingu üldkoosolek juhatuse tegevuse majandusaastal heaks kiidetuks.

9. Ühingu vahendid, nende moodustumine ja kasutamine

9.1. Ühingu vahendid moodustuvad:
9.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
9.1.2. nii kodu- kui välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest ja sponsorlusest;
9.1.3. heategevusüritustest saadud summadest ja Ühingu finantstuludest;
9.1.4. kirjanduse, informatsiooni, õppevahendite ja muu sarnase müügi tuludest;
9.1.5. õppemaksudest, tasuliste ürituste pääsmete realiseerimisest;
9.1.6. ühingu nõudeprojektide, uurimistööde jm. laekumistest;
9.1.7. riiklikest toetustest;
9.1.8. muudest tuludest ja laekumistest.
9.2. Ühing kasutab oma vahendeid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 

10. Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.

10.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühinemise või jagunemise otsustab üldkogu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
10.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
10.3. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
10.4. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Põhikiri muudetud Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 07. juuni 2006. a üldkoosoleku otsusega (üldkoosoleku protokoll nr. 3).
Põhikiri muudetud Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 18. septembri 2006 a. üldkoosoleku otsusega (üldkoosoleku protokoll nr. 4).
Põhikiri muudetud Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 14.oktoobri 2008 a. üldkoosoleku otsusega (üldkoosoleku protokoll nr. 8).
Põhikiri muudetud Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 17. Veebruari 2010.a. üldkoosoleku otsusega (üldkoosoleku protokoll nr. 01/10)